Nchi kavu : Tofauti kati ya masahihisho

Content deleted Content added
No edit summary
historia ya nchi kavu
Mstari 8:
 
==Historia ya nchi kavu duniani==
Nchi kavu ya dunia yetu huwa na eneo la milioni 149.4 [[km²]] ambayo ni sawa na asilimia 29.3 % za uso wa dunia. Eneo hili ni hasa [[baramabara]] zaya [[Ulaya]] na [[Asia]], [[Amerika ya Kaskazini]] na [[Amerika ya Kusini]], [[Afrika]], [[Antaktiki]] na [[Australia]]. Sehemu ndogo zaidi za nchi kavu ndani ya magimba ya maji huitwa [[kisiwa]].
 
Nchi kavu ni sehemu ya juu ya [[ganda la dunia]] lililotokea katika historia ya dunia yetu wakati sehemu za nje ya dunia zilipoanza kupoana na mvuke wa maji ulipopoa na kuwa maji [[kiowevu]]. Kuna melezo mawili ya kisayansi kuhusu kutokea kwa nchi kavu<ref name=williams_santosh2004>{{cite book|first1=John James William|last1=Rogers|last2=Santosh|first2=M.|year=2004|title=Continents and Supercontinents|page=48|publisher=Oxford University Press US|isbn=0-19-516589-6}}</ref> yanayosema ama nchi kavu iliongezeka polepole hadi leo<ref name=science164_1229>{{cite journal|last1=Hurley|first1=P. M.|last2=Rand|first2=J. R.|date=Jun 1969|title=Pre-drift continental nuclei|journal=Science|volume=164 |pages=1229–1242|doi=10.1126/science.164.3885.1229|pmid=17772560|issue=3885 |bibcode = 1969Sci...164.1229H }}</ref> au haraka zaidi tangu kale<ref name=tp322_19>{{cite journal|doi=10.1016/S0040-1951(00)00055-X|title=Early formation and long-term stability of continents resulting from decompression melting in a convecting mantle|year=2000|last1=De Smet|first1=J.|journal=Tectonophysics|volume=322|issue=1–2|page=19|bibcode=2000Tectp.322...19D|last2=Van Den Berg|first2=A.P.|last3=Vlaar|first3=N.J.}}</ref> katika historia ya dunia<ref name=rg6_175>{{cite journal|last1=Armstrong|first1=R. L.|year=1968|title=A model for the evolution of strontium and lead isotopes in a dynamic earth| journal=Reviews of Geophysics|volume=6|issue=2|pages=175–199|doi=10.1029/RG006i002p00175|bibcode=1968RvGSP...6..175A}}</ref> na eneo la nchi kavu halikubadilika kwa muda mrefu.<ref name=science310_5754_1671>{{cite journal|last1=Kleine|first1=Thorsten|last2=Palme|first2=Herbert|last3=Mezger|first3=Klaus|last4=Halliday|first4=Alex N.|title=Hf-W Chronometry of Lunar Metals and the Age and Early Differentiation of the Moon|journal=Science|volume=310|issue=5754|date=2005-11-24|pages=1671–1674|doi=10.1126/science.1118842|pmid=16308422|bibcode = 2005Sci...310.1671K }}</ref><ref name=jaes23_799>{{cite journal|doi=10.1016/S1367-9120(03)00134-2|title=Continental crustal growth and the supercontinental cycle: evidence from the Central Asian Orogenic Belt|year=2004|last1=Hong|first1=D.|journal=Journal of Asian Earth Sciences|volume=23|issue=5|page=799|bibcode = 2004JAESc..23..799H|last2=Zhang|first2=Jisheng|last3=Wang|first3=Tao|last4=Wang|first4=Shiguang|last5=Xie|first5=Xilin }}</ref><ref name=ajes38_613>{{cite journal|last1=Armstrong|first1=R. L.|year=1991|title=The persistent myth of crustal growth|journal=Australian Journal of Earth Sciences|volume=38|issue=5|pages=613–630|doi=10.1080/08120099108727995|bibcode = 1991AuJES..38..613A }}</ref>